Nädala algul jõudis Eesti tagasi Joonas Ljaši võidukas noortegrupp. Tarva 2005 sünniaastaga poisid saavutasid rahvusvahelisel Umea jalgpallifestivalil tubli kolmanda koha (Umeå Fotbollsfestival 2015). Kuidas nädalane turniirielu välja nägi ja millised on muljed, räägib lähemalt Joonas ise.
Rakverest umbes 600 kilomeetri kaugusel asuvas Rootsi linnas Umeås, toimub igal aastal rahvusvaheline noorte jalgpalliturniir. Seekordsest võistlusest otsustas osa võtta ka meie klubi. Tarva 05 poistepunt oligi ainus võistkond Eestist. Kokku osales turniiril 313 võistkonda. Enamjaolt olid kõik Rootsist, aga oli satse ka USA-st, Soomest, Norrast ja Venemaalt. 2005 vanuseklassis, millest me osa võtsime, oli väljas 18 võistkonda. Millised klubid veel osalesid ja kuidas kellelgi läks näeb siit:
http://umeafotbollsfestival.com/2015/result/clubs
Treener Joonas Ljaši turniirikirjeldus ja sellejärgsed mõtted:
Idee osa võtta tuli sellest, et paar head tuttavat treenerit olid Umeas käinud ja soovitasid minna. Eelmine aasta käisime Kokkolas, aga see aasta tahtsime midagi muud. Rahvusvahelistel turniiridel on hea käia, sest poisid saavad hindamatuid mälestusi ja kogemusi. Mängida erinevate stiilidega meeskondade vastu ja samuti suurte rahvahulkade ees. Turniiri üldine tase oli täiesti okei, alates veerandfinaalidest olid kõik mängud väga võrdsed ja vastased väärisid üksteist.
Enne turniiri seadsin eesmärgiks, et annan kõikidele palju mänguaega ja proovin poisse erinevatel positsioonidel. Tulemust taga ajama ei läinud, ent süües kasvas poiste isu. Alagrupis pidasime 4 mängu, mille kõik võitsime.
Neljapäeval ja reedel oli 1 mäng päevas, aga laupäeval juba 3. Seejärel tuli meile vastaseks veerandfinaalis Norra võistkond, kelle suutsime 2:1 alistada. Pühapäeval läksime poolfinaalis kokku kohaliku IFK Umea võistkonnaga, kes oli samuti seni tunnistanud vaid võite. Kohtumine oli väga tasavägine ja võitluslik ning suutsime nendega 1-1 mängida. Kahjuks lisaajal tuli vastu võtta kokkuvõttes 3:1 kaotus. Meie poistele harjumatult ei löödud penalteid, vaid mängisime 3vs3 ilma väravavahtideta. See tekitas segadust, aga oleme jälle kogemuse võrra rikkamad.
Poisid olid sihukesest asjade käigust väga pettunud, aga tegime omad järeldused. Puhkasime pead selgeks ja kolmanda koha mängus nägin sellist tahet ja silmade põlemist, mida iga päev jalgpallis ei näe. Kõik mängijad andsid endast maksimumi ja näidati head mängu ning tasuks saadi omale pronks tulemusega 2:0. Head meelt valmistabki see, et me ei murdunud, vaid hoidsime pea püsti lõpuni. Poisid jäid turniiriga väga rahule ja juba poetasid ideid kuhu võiks järgmine aasta minna.
Tahaksin eriliselt tänada ka kahte lapsevanemat Raivo Elistet ja Marko Valdmetsa, kes reisi kaasa tegid. Nad olid suureks abiks ja väga häälekad fännid! Aitäh!
Lisaks soovis Joonas välja tuua, et “nägime kuidas Soome ja Rootsi klubides korraldus käib. Mulle väga meeldib, et väga paljud lapsevanemad on kaasatud. Nad on oma poiste kõige suuremad fännid, aitavad treenereid toitlustusega ja muu korraldusega. Seda on väga tore näha ja ma loodan, et ka meie klubis hakkavad lapsevanemad järjest enam poiste ja tüdrukute tegemiste vastu huvi tundma.”
Võidurõõm Umeas. Video parema kvaliteediga: link
Mängude tulemused:
7:1 – GUIS
6:1 – TEGS SK
3:0 – Matfors
3:0 – Mariehem SK
2:1 – Elverhoy FK (1/4-finaal)
1:1 – IFK Umea 1 (1/2-finaal)
2:0 – Kubikenborgs IF (pronksimäng)
