Esiliiga III voorus võtsime ebatavaliselt külmal lõunapoolikul vastu mehed saarelt. Vastaseks siis FC Kuressaare, kellega eelmine hooaeg sai väga põnevad omavahelised mängud peetud. Antud vastasseis on alati olnud väga võitluslik ning seda ka seekord. Lõpuvile kõlades näitas tabloo aga kodumeeskonna võitu!
Põhikoosseis oli sisuliselt sarnane, mis eelmise vooru Santose mängus ning ainsad muudatused olid ründeliinis. Kõige tipust leidsime Kuressaare vastu alati heas vormis oleva Sergei Akimovi ning tema taga Rainer Võsaste. Mängu esimestel minutitel oli juba tunda, et täna võib väga pingeline mäng tulla. Joonas Ljaš sai äärelt anda terava tsenderduse värava ette, kus aga nii Võsaste kui ka Akimov jalga pallile vahele ei saanud. Enne poolaja keskpaika oli Kuressaarel kasutada standardolukord, kus toimetati kõrge kaarpall värava peale. Selle pidi Susi tõrjuma, kuid ebamugavalt tulnud pall põrkus posti ja sealt värava ette, kus meie õnneks paiknes Jaanus Kaasik ning ohu osavalt klaaris. Hetk hiljem oli sarnane olukord kasutada meil, kui Ljaši tsenderdusele sai pihta Kaarel Saar, aga kahjuks polnud ta piisavalt täpne. Minut hiljem olime aktsioonis taas meie, kui Alari Aunapuu keskväljal palli röövis, kaks vastasmängijat üle mängis ja hea läbisööduga Akimovi üks-ühele sokutas. Vanameister aga seekord olukorda lahendada ei suutnud ja vastaste väravavahi jalg palli teekonnale ette jäi. Poolaja keskel siiski Akimov oma võidu sai. Mario Kuokkanen pani ilusa risti söödu üle välja Ljašile, kes mööda äärt kastini jooksis ning sealt terava palli ette posti söötis. Meheks omal kohal oligi Akimov ja Tarvas sai kätte vääritud 1:0 eduseisu. Tundus, et vanameister veel isu täis ei saanud ning kaks minutit hiljem jooksis ta ise kaitseliini üle ning tugev pealelöök lõpetas kahjuks väravapostis. Pooltunnil oli meie eduseis juba 2:0 kui peale Elar Tovstiku tsenderdust sai lahtisele pallile jaoleLjaš ja meie mees sellisel olukorral ei eksinud. Pärast nii häid võimalusi jätkus meie domineeriv mäng ning Akimovi ja Ljaši söödumängu abil said kastis löögile nii Võsaste kui ka Akimov, kuid esimesele löögile jäi kaitsemängija ette ning jätkulöök läks väravast mööda. 34.minutil teenis teise kollase ja ühtlasi punase kaardi Mario Stern, kes lendas ohtlikult õhuvõitluses sisse Sander Susile. Kuigi saavutasime arvulise ülekaalu, siis peale kaarti tundus meie mäng natukene segane olevat, kuid sellest olenemata tekkis meil veel üks hea šanss, kui Akimov Ljašiga seina mängis ning Akimovi pealelöögi pidi vastase väravavaht tõrjuma. Sündmusterohke poolaeg lõppes meie 2:0 eduseisuga.
Teine poolaeg tõotas tulla huvitav, kuna olime raisanud palju võimalusi ning ülekaalus olles peaks üldjuhul selliseid võimalusi veel rohkem tulema. Kohe teise poolaja alguses leidis Aunapuu pika sööduga Akimovi, kes hea palli värava eest läbi pani, aga meie omadest keegi jalga vahele ei saanud. Mõned minutid hiljem sattus mäng ka meie poolele, kui Sander Laht kõva pommlöögi latti virutas ning sellele järgnenud olukorras vastaste kasuks penalti määrati. Taavi Münter oli ebaõnnestunult vastasmängija jalgadesse takerdunud ja peale seda oli kuulda peakohtuniku Siim Rinkeni viletörtsu. Teenitud penalti realiseeris latiragistaja Laht, kes palli Susi jalgevahelt sisse virutas ja seisuks 2:1 tegi. Antud olukord tegi meie olukorra keeruliseks ning üha vähem suutsime loogilisi lahendusi leida. Küll avanes meil võimalus nurgalöögist, kui Kaasik sai jalaga kastist löögile, aga seegi võimalus lõppes väravalöögina. Kümmekond minutit hiljem pani heas hoos Aunapuu osava läbisöödu Ljašile, kes palli kõva löögiga latti virutas. Kolmas värav oli õhus, aga ei suutnud meie mängijad seda kuidagi ära vormistada. 72.minutil pani Võsaste osava söödu kaitseliini taha Akimovile, kes taaskord hea võimaluse üle lati sokutas. Minutid hiljem avanes oivaline võimalus vahetusest just sisse tulnud Rauno Valgul, kes sai viiekasti äärest peale lüüa, kuid löök läks üle jala. 80.minutil peale nurgalöögi olukorda sai vastaste vahelt jooksu Akimov, kelle minekut pidas Taavi Azarov nii ohtlikuks, et üritas meie vanameistri jalale narkoosita amputatsiooni teha. Teist kollast kaarti ka Azarovile näidati ning mees duši alla saadeti. Peale seda kaarti läks Kuressaare mängust maksimumi võtma ja mängiti sisuliselt kaitseta mille tõttu tekkis meil mitu head võimalust. Kõigepealt sai tänu Valgu heale pallile Ljaš üks-ühele minna, kuid ka seekord tõmbas pikema õlekõrre Rait Hansen ja tõrjus palli jalaga. Rauno oli taas aktsioonis kui pani palli tahaposti ning sealt löögile saanud Elar Tovstik virutas palli küljevõrku. Samuti oli ka hea võimalus Mariol, kuid tema üritus lendas üle lati. Oma kolmanda värava me siiski saime, kui viimase minuti nurgalöögiks saatis Kuressaare oma väravavahi karistusalla, kuid edutult. Puhtaks klaaritud palli saime esimesena kätte meie ning toimetasime selle kohe oma kohalikule legendile Akimovile, kes palliga vastaste kastini üksi jooksis ning seejärel selle võrku veeretas. Peale seda kõlas ka vile ning hooaja esimene koduvõit oli kotis seisuga 3:1.
Rait Randrüüt