Esiliiga VIII voorus sõitis meile külla Flora duubelmeeskond, kes sai selle kevade viimast Rakvere kunstmuru mekkida. Esimesel poolajal tundus, et pealinna poisid panid asja paika, kuid Akimovil oli asjast oma arvamus. Sellegipoolest pidime tunnistama vastaste 3:4 paremust.
Välismaal toimunud turniiri tõttu oli koosseisus mitmeid muudatusi ning samuti olid puudu ka Tallinnas toimunud mängudes vigastuse üles korjanud kaitsemehed Taavi Münter ja Jaanus Kaasik. Siiski suutis Valeri Bondarenko omapärase rivistuse välja saata, kui äärel sai kirja debüütmängu John-Eric Juht ja keskväljal nägime kauakadunut Alari Tovstikut. Keskkaitses oli esimesel poolajal Kaarel Saare kaaslaseks Sten Tammik, kes seni rünnakuid peatama polnud veel pidanud. Väravasuul oli samuti debütant Martin Bastig. Vastavalt koosseisule tuli valida ka taktika ning esimesest minutist oli näha, et mängima mindi pigem kaitsva eesmärgiga. Seda ülesannet suudeti täita kuni esimese poolaja keskpaigani, kui äärest tulnud tsenderdust ei suutnud me klaarida ning taga postis oli Samuel Vard, kes oma keerulisele mängueelsele kommentaarile vastupidiselt lihtsa värava kirja sai ja Florakad 0:1 ette viis. Kümmekond minutit hiljem oli tablool juba seis 0:2 kui kaitsetöö natukene nihu läks ning Algis Roog vastastele kaheväravalise edu tõi. Flora duubli noored mängumehed eesotsas Herol Riibergiga tekitasid meie kaitsemängijatele palju peavalu ning enne poolaja lõppu suutsid nad ka 0:3 värava lüüa, mille autoriks oli Juhan Jograf Siim. Antud skooriga ka poolaeg lõppes.
Teisel poolajal tegime kaks vahetust, kui vigastusega pidi lahkuma Rainer Võsaste, keda asendas Henri Hang. Lahkus ka Sten Tammik, kelle asemel võttis positsiooni keskkaitses sisse Mehis Vahero. Ka Vaherole oli see hooaja esimene mäng. Ometigi mõned minutid peale teise poolaja algust olid jälle rohevalged need, kes oma eduseisu 0:3’lt 0:4’le kasvatasid. Taaskord autoriks Juhan Jograf Siim. Neljas värav oli meile aga äratuseks ja meeskond tundis, et selline skoor neid ei rahulda. Esimesena tegi otsa lahti Henri Hang, kes ideaalse palli Sergei Akimovile pani. Vanameister mängis veel talle omaselt kaitsemängija üle ning sokutas palli sellel jahedal õhtul oma pead kiivriga kaunistanud Enri Nurmiku seljataha. Seisuks 1:4 ja tabloohärradel tuli oma niigi usinat tööpäeva jätkata. Mängupildist oli näha, et meie mehed olid verehaisu ninna saanud ning tundsid, et siit mängust võib veel midagi saada. Teise poolaja keskel šokeeris Akimov vastaseid kahe väravaga kahe minuti jooksul. Kõigepealt otsustas Akimov omasoodu tegutseda ning mängides üle kaitsjad, lõi ta Tarva teise värava. Peale seda leidis Kuokkanen hea sööduga üles Akimovi ning jällegi suutis ta Petr Cech’i meenutava Nurmiku üle mängida ning ainuisikuliselt endale selle õhtu ainsa kübaratriki kirja saada. Tabloohärrad said käsi kiirelt liigutada ja seinalt paistis seis 3:4. Täitsa mängu lõpus avanes veel ideaalne võimalus meie comeback lõpuni viia ja seis viigistada, kuid Hangu pöördelt sooritatud löögi suutis stiilse kuplikaitsja kandja siiski tõrjuda. Lõpptulemuseks 3:4 ning tabelis oma punktiarvet kasvatada seekord ei saanud.
MÄNGUJÄRGSED KOMMENTAARID
Reijo Kuusik:
“Esimene poolaeg alustasime kaitsest lähtuvalt ja plaan oli vastata pigem kontrarünnakutega. Kahjuks tuli sisse liiga palju eksimusi ja 0:3 oli tõsiasi. Teisel poolajal muutis Valeri asetust ja mängisime juba paremini. Kuigi Flora suutis lüüa ka neljanda, siis edasine mäng oli juba meie kätes ja suutsime lüüa 3 väravat tagasi. Viimased 20 minutit püüdsid mehed teha kõik, et vähemalt viigipunktki koju jätta, kuid mida ei tulnud oli värav. Kindlasti tegi meie olukorda raskemaks paljude mängijate puudumine. Samas oli mängus palju õpetlikku mida saame järgmistesse mängudesse kaasa võtta.”
Henri Hang:
“Esimene poolaeg oli korralik tööõnnetus. Alustasime mängu kaitsvalt aga vajusime siiski liiga alla ja nad panid meile kolm ära. Teisel poolajal mängisime kõrgemalt ning suutsime rohkem Sergeile palli viia. Floral oli mingi hetk siis paanikaosakond ja kasutasime selle ära. Comebackist jäi õige vähe puudu aga vähemalt häbisse ei jäänud.”