Esiliiga II. Voorus kohtusime taaskord kodukunstmurul äsja Esiliiga A’sse tõusnud ja ka karikafinaalis mänginud Tartu FC Santosega. Väga võitluslik ja füüsiline mäng leidis küllatki neutraalse lõpu ning pärast mõlema meeskonna poolt löödud ühte väravat jäi lõppseisuks 1:1.
Võrreldeseelmise mänguga oli peatreener teinud mõned muutused. Viimane kord vahetusest sekkunud Elar Tovstik ja Madis Reimal alustasid seekord põhikoosseisus ning esimesed tuleristsed juba alg üheteistkümnes sai ka Mario Kuokkanen. Ehk veidi üllatuslikult leidsime tipust Reimali ja tema all pesitses Toomas Kiis. Mario võttis koha sisse aga keskväljal, otse Aunapuu kõrval. Mäng algas aga igati põnevalt. Kaheksandal minutil oli juba esimene ohtlik olukord, kui nurgalöögijärgsest olukorrast pandi pall meie kasti tagasi ning tagapostis leidsid kaks Santose mängijat end uhkes üksinduses. Alar Alve oli see, kes võttis vastutuse enda peale ja antud võimaluse ära ka kasutas, seisuks 0:1. Võtsime seda väravat kui äratuskella ning peagi oli ka meil ohtlik võimalus, kui Joonas Ljaš sai kaitsete eest peaaegu punuma, kuid siiski jõuti meie mängumehele jalg kodarasse visata, mille tõttu saime healt positsioonil karistuslöögi. Vastaste mängija Kaarel Kallandi sai antud sündmuse eest ka kollase hoiatuskaardi. Trahvilööki asus lööma ei keegi muu, kui Ljaš ise ja virutas selle ilge hooga latti, kust see põrkas väravajoonele ja uuesti värava ette. Peakohtunik vilistas küll suluseisu olukorda läinud Reimalile, aga pärast äärekohtunikuga konsulteerimist leiti, et latist väravasse põrganud pall ületas kindlalt joone ja seis oli viigis 1:1.
Teisel poolajal tundus, et mehed on äksi täis ning eesmärgiks on ikka esimene koduvõit. Päris poolaja alguses jooksis Alari Aunapuu ennast vabaks ja pääses vähe tervama nurga all väravavahiga silmitsi, kuid planeeritud löök läks üle jala ning palli teekond lõppes värava taga. Oma sanšš oli ka meie noorukil Mario Kuokkanenil. Ta sai palli suhteliselt kitsas alas ja oli ümbritsetud vastasmängijatega, aga sellegipoolest proovis ta üht huvitavat lahendust. Löögi asemel üritas ta palli üle väravavahi tõsta, kuid chipitud pall lendas siiski üle lati. Üks kuldne võimalus oli meil veelgi, kui Rauno Valk sai viiekasti nurgalt täiesti vabalt löögile, kuid tahtmine väravat lüüa oli nii suur, et väga tugev löök osutus ebatäpseks ning sarnaselt meie eelmistele üritustele lendas ka seegi üle värava lati. Mängu lõppedes proovisid küll mõlemad meeskonnad, kuid skoor jäi lõpuvile kõlades siiski muutumatuks. Tulemuseks aus 1:1 viik!
Rait Randrüüt