Rakvere jalgpalliklubi Tarvas vastus eilses Postimehes ilmunud võrkpallitreener Mati Meriranna artiklile “jalgpallitrennid lasteaias on puhas äri laste arvelt”.
Reijo Kuusik, Rakvere JK Tarvas tegevjuht
Oleme alati nii Rakvere linna korv- ja võrkpalli esindusvõistkondadele kui ka teistele siin viljeletavatele aladele pöialt hoidnud ja ühes nendega sportlike edusammude puhul rõõmu tundnud. Teeme seda edaspidigi, sest ajame väikelinnas kokkuvõttes ühte asja. Meie eesmärk on ühine.
Samas leiame, et peame püsima oma liistude juures ning eelkõige tegelema meie enda organisatsiooni arenguga. Jalgpalliklubi ülesehitustöö ja tugevamaks muutmine Rakveres jätkub, tahame seda teha parimal moel.
Võrkpallitreener Mati Meriranna poolt Postimehes avaldatud arvamusartiklist tahaks siinkohal ümber lükata erinevad ebaõiged väited.
Rakvere JK Tarvas on maakonna lasteaedades viinud jalgpalli huvitegevusena läbi mõistliku hinnapoliitikaga. Samas leian, et kõike ei saa mõõta üksnes rahas. See pole mõistlik ega ka vajalik, sest sügava tahtmiseta või missioonitundeta treenerid seda tööd igapäevaselt ei teekski.
Samuti ei tooks lapsevanemad oma lapsi trenni, kui see oleks nende jaoks ülemäära kallis või kui see poleks lastele meeldiv.
Huvitreeningute eesmärgiks lasteaedades ei ole niivõrd laste sportlik areng, kui liikumisharjumuse tekitamine ja hoidmine. Sama võib öelda ju näiteks tantsutundide kohta, mis samuti lasteaedades paralleelselt toimuvad.
Jalgpallitunde ei korraldata lasteaia päevaplaani sees st. need ei sega igapäevast õppetöö läbiviimist ja toimuvad õhtustel aegadel enne laste kojuminekut. Kõik on kooskõlastatud lasteaedade juhtidega, kes on aidanud leida sobivaima aja huvitegevuseks.
30-minutilise tegevus- või treeninguaja puhul ei ole võimalik taotleda tööjõukulude toetust.
Lasteaedades toimub mitmeid teisi huviringe. Huvitav, miks on just jalgpall nende hulgast välja toodud segava faktorina.
Varasemates artiklites on räägitud, et jalgpalliklubidel on palju treenereid, mistõttu ongi neil lihtne gruppe juurde võtta. Kõik ei ole siiski nii must-valge.
Rakveres 2012. a. tegevust alustades oli meil kaks (!) noortetreenerit. Alustasime treenerite koolitamist ja püüdsime sobivad inimesed leida eelkõige meie enda kogukonnast – kaasasime Rakverest sirgunud mängumehi ja leidsime aegamisi neile samuti grupid, keda treenida.
Oleme tegelenud pidevalt struktuurse klubipüramiidi loomisega, kaasates treeningutele nii poisse kui ka tüdrukuid, nii mehi kui ka naisi. Anname eraldi võimaluse kooskäimiseks ja ühiseks harjutamiseks muu hulgas ka emade ja isade grupile.
Lasteaiakasvatajate arvamus
Erinevad liikumistegevused lasteaias on lastele väga arendavad ning sportlike eluviiside propageerimine varases eas on esmatähtis. Meie lasteaias käivad jalgpallitrennis nii poisid kui tüdrukud vanuses 4-7 eluaastat.
Lastele meeldib treeningutel osaleda, nad saavad oma esimese kogemuse trennist. Selge on see, et kõik trennid on tasulised, samuti ka jalgpallitrennid lasteaedades. See ei ole lapsevanemale ja lapsele kohustuslik. Lapsed, kellele jalgpall ei sobi, on alati võimalus lasteaia treeningud katkestada.
Lasteaia treeningutes osalemine parandab laste koordinatsiooni ja liikumisvõimet. Lisaks liikumistegevuse arendamisele annab jalgpallitrenn väga suure panuse sotsiaalsete oskuste arendamisele ja soodustab iseseisvust. Laps peab vaatama, kas tal on kaasas joogipudel, trenniriided ja vahetusjalanõud. Treeningutel pakutakse lastele võimalust tegutseda paaris, rühmas ja üheskoos. Samuti õpetatakse neile sobivat käitumist, ning mis on õige ja mis vale. Jalgpallitrenni minnes on lapsed rõõmsameelsed ning sealt tagasi tulles on palju positiivseid emotsioone. Lapsed on väga innustunud jalgpallist ning mängivad erinevaid trennis õpitud liikumismänge ka vabal ajal. Meil on vedanud, et lastel on tublid treenerid, kes saavad nendega suurepäraselt hakkama ja naudivad ise oma tööd ning koos tegutsemist. Koostöö lasteaia, lapsevanemate ja treenerite vahel on meil sujunud juba mitu aastat väga suurepäraselt. Jõudu ja jaksu edaspidiseks!
Kersti ja Terje, Sõmeru Lasteaed Pääsusilm õpetajad
Lapsevanem Külli Raudsalu:
Minu poeg Risto hakkas lasteaias jalgpallis käima 4-aastaselt. Enne seda olin talle pidanud umbes aasta jagu koguaeg seletama, miks ta veel ei saa kuskil trennis käia, sest sellel ajal lihtsalt ei pakutud nii väikestele poistele mingeid võimalusi. Õnneks leidusid entusiasmi täis noored, kes selle augu mingil määral täitsid ja hakkasid poistele lasteaias jalgpalli mängimise võimalust pakkuma. Minu arvates oli see igati positiivne ja tänuväärne algatus. Juba päeval, mil lasteaias toimus trenn, oli lasteaeda minek palju kergem, sest laps ootas seda nii väga. Lisaks oli kuutasu võrreldes teiste lastele pakutavate huviringidega pigem väiksem.
Tänasel päeval jätkab Risto treeninguid kohalikus jalgpalliklubis Tarvas. Oma vanuse kohta on Risto treeningugrupp suutnud päris palju saavutada. Samuti on pojal tekkinud väga head sõbrad, kellega trenniväliseltki aktiivselt suheldakse.
Kahjuks või õnneks ei ole mina koos abikaasaga oma lastele spordialasid valinud, vaid lapsed on teinud seda ise. Tegeledes ise süstaslaalomiga, üritasime küll ka poega süstaga sõitma panna, kuid see ei tekitanud temas lihtsalt huvi. Pean oluliseks, et lapsed liiguksid ja tegeleksid sellega, mis neile tõeliselt rõõmu pakub.
Tarva perepäev 2015
Samal teemal:
Mati Merirand: jalgpallitrennid lasteaias on puhas äri laste arvelt (Postimees 15.02.2017)